Kohv ei ole iseenesest halb ega hea.
Kohvi mõju tervisele sõltub närvisüsteemi seisundist, stressitasemest, happesusest ja kofeiini taluvusest.
Paljud inimesed kogevad kohvist ärevust mitte seetõttu, et kohv oleks kahjulik, vaid seetõttu, et keha on juba üle stimuleeritud.
See on koht, kus kohv saab halva maine – ja sageli ebaõiglaselt.
Mis on kohvi mõju tervisele?
Kohv on üks enim tarbitavaid jooke maailmas. Mõne jaoks on see hommikune päästerõngas, teise jaoks salakaval ärevuse tekitaja.
Tõde on vahepeal.
Kohv mõjutab korraga:
- närvisüsteemi
- seedimist
- hormoone (eriti stressihormoon kortisooli)
- südame rütmi
Seega ei ole küsimus “kas kohv on tervisele halb?”, vaid:
kellele, millal ja millisel kujul.
Kuidas kofeiin mõjutab närvisüsteemi?
Kofeiin on stimulant.
Ta ütleb ajule: „Ära maga, nüüd on tegutsemise aeg.”
See võib:
- parandada erksust
- anda ajutise fookuse
- tõsta motivatsiooni
Aga samal ajal võib kofeiin:
- tõsta kortisooli
- aktiveerida “võitle või põgene” reaktsiooni
- panna närvisüsteemi häireolekusse
Kui su elu on juba kiire, stressirohke ja unepuudusega, siis kofeiin ei lisa energiat – ta keerab valjuse põhja.
Miks kohv võib tekitada ärevust?
Kui pärast kohvi tunned:
- närvilisust
- rahutust
- südamekloppimist
- mõtete kaootilist kihutamist
…siis ei ole sa “liiga tundlik”.
Su keha lihtsalt annab tagasisidet.
Seda nimetatakse sageli kofeiini talumatuseks – ja see võib tekkida ka inimesel, kes on aastaid kohvi joonud.
Stress, kehv uni ja hormonaalsed muutused mängivad siin suuremat rolli kui vanus.
Kohvi mõju südamele – miks süda vahel “sõna võtab”
Kofeiin võib ajutiselt:
- tõsta pulssi
- muuta südamelöögid tuntavamaks
Kui süda annab endast märku, ei ole see paanika, vaid keha viis öelda: “rahulikumalt.”
See ei tähenda, et kohv oleks ohtlik.
See tähendab, et tempo või tüüp ei sobi hetkeolukorraga.
Kuidas kohv mõjutab magu ja seedimist?
Kohv on loomu poolest happeline.
Ja magu on elund, mis ei armasta üllatusi.
Tulemuseks võib olla:
- kõrvetised
- ebamugavustunne
- olukord, kus “kohv teeb kõhu lahti”
Kui seedimine on ärritunud, mõjutab see ka meeleolu.
Keha ja meel ei tööta eraldi – nad on üks süsteem.
Millal on kohv kehale koormav?
Kohv võib muutuda koormavaks, kui:
- stressitase on kõrge
- uni on kehv
- kofeiini kogus on liiga suur
- kohv on väga happeline
Sellisel juhul ei ole lahendus tingimata kohvist loobumine, vaid tasakaalustamine.
Kuidas juua kohvi tervist toetavalt?
Madala happesusega kohv
Vähem happeline kohv tähendab:
- vähem ärritust maole
- vähem kehalist stressi
- rahulikumat üldist enesetunnet
Närvisüsteemi toetavad adaptogeenid
Siin astub mängu Reishi – adaptogeenne seen, mis ei sunni keha pingutama, vaid aitab stressiga kohaneda.
Reishi ei karju: “TEE ROHKEM!”
Ta ütleb: “Hinga. Sul on ruumi.”
Teadlik tarbimine
Mõnikord ei ole vaja uut kohvi.
Mõnikord on vaja uut viisi kohvi juua.
Ärevusevaba elu ei tähenda kofeiinivaba elu
See on üks suurimaid müüte.
Paljud inimesed ei otsi enam “rohkem energiat”, vaid:
energiat, mis ei lõhu seestpoolt.
Tervist toetav kohv ei tekita ärevust, ei ärrita magu ega pane südant protestima.
Ta toetab – mitte ei sunni.
Ra Hygge vaade kohvile
Rå Hygge lähenemine kohvile ei põhine stimulatsioonil, vaid tasakaalul.
Me käsitleme kohvi kui igapäevast rituaali, mis peaks toetama närvisüsteemi ja heaolu – mitte tekitama pingeid või ärevust.
Nii et… mis nüüd edasi?
Kui lugemise ajal tekkis tunne:
“Okei, see olen täpselt mina.”
siis pole sa üksi.
Võib-olla ei ole sul vaja veel kangemat kohvi.
Võib-olla ei ole sul vaja kohvist loobuda.
Võib-olla on sul vaja lihtsalt kohvi, mis ei lähe su närvidele.
Kui tahad vaadata, milline kohv ei hakka sinuga vaidlema, siis piilu siia:
[Avasta rahulikuma energia kohvid →]
(Lubame, et keegi ei karju “TÕUSE JA TEE ROHKEM!”)